3

oh i want to get away

pika nädalavahetuse saladus #1: neelata reede õhtul kell kaheksa väsimus koos kohvilonksuga alla ja sõita teise eesti otsa. tee peal ründav väsimus kaob niikuinii lõpuspurdi ja sildiga “haapsalu 8”, nii et tundub täiesti võimalik ja lausa ahvatlev veel samal õhtul väljagi minna.

pika nädalavahetuse saladus #2: alustada juba laupäeva lõunal sõnumite saatmist teemal “kes tahab esmaspäeval minu eest tööle minna?”, sest teises eesti otsas on nõnda mõnus, et ise küll ei taha. et vastutasuks pakkusin viiepäevast jaaninädalavahetust, oli diil aus ja toimiv.

no ja üldse on üks heade nädalavahetuste saladus ilmselgelt madiken. ja tema sõbrad ja perekond ja haapsalu ja getaway ja nii edasi ja tagasi. muu hulgas jõudsin külastada vähemalt üht uut lokaali, aiapidu ühe bakalaureuse ja ühe põhikooli lõpetamise auks, vana head müüriääre kohvikut ja sama vana, aga enda jaoks uut laterna baari, boonuseks veel väike väljasõit nõnda tuulisele põhjarannikule, et olulisem osa on sõnapoolel “sõit” kui “välja” – autost välja nimelt väga tulla ei tahtnud.

igatahes tekitas see kõik tahtmise ühe natuke pikema puhkuse järele, et rohkem mööda eestimaad ringi kruiisida… pikka puhkust sel suvel muidugi mitte ei tule, aga õnneks on ka kahe või kolme vaba päevaga võimalik ennast päris palju lõbustada. alustan sellega uuesti juba homme pärast tööd!

haapsalu1

koerale laiutatakse tühje käsi, tegelikult on laud lookas. minu peamine roll peol ei olnud mitte pildistamine, vaid hoopis erinevate inimestega eesti haridussüsteemi lahkamine. ilmselgelt minu lemmikteema! ja kas saaks olla midagi paremat kui tänulik publik, kes ütleb, et oota, räägi natuke veel, mind huvitab, mida sa mõtled. vastan ise – ei saa.

latern

turist peab laterna baaris ilmselgelt menüüst pilti tegema – viimati nägi sellist asja ju eelmisel sajandil. või aastatuhandel.

haapsalu 171

vot sellised mind rõõmustasidki terve nädalavahetuse. tänks!

Advertisements
0

eestis puhkamisest

pool sellest postitusest oleks küll pidanud ilmuma enne emadepäeva ja kandma pealkirja “mida emale kinkida?”, aga lõpuks on igal emal vähemalt kord ka aastas sünnipäev – rääkimata siis sellest, et lähedasi võib rõõmustada ka täiesti tähtpäevaväliselt. tavaliselt kingin ma emale muidu raamatuid ja kui oleks teadnud, missugust (äratundmis)rõõmu pakub viimane kivirähk, oleks ka seekord võinud lihtsama vastupanu teed minna. selle asemel kasutasin aga vana head trikki kinkida midagi, millest endal ka rõõmu on, ja broneerisin meile kahepäevase puhkuse kubija spas.

pildid, mida mul ei ole (sest puhkusel elektroonikat ei näpita kaamerat ei viitsinud ja telefonilaadijat ei taibanud kaasa võtta):

  • inimtühjas (!) spas valgetel lamamistoolidel pikutamine ja õlle luristamine, suuuure klaasseina taga kõige paremad palad eesti loodusest;
  • hommikujooks männimetsas, magustoiduks selle aasta esimene ujumine;
  • käte- ja jalgade parafiinihooldus ja maniküür;
  • vist esimene päris soe öö, piknik paadisillal kitsejuustu, lambrusco ja hotellist laenatud klaasidega

see kõik juhtus tegelikult juba mai esimeses pooles, aga emaga sõbrannatamas käisin ka sel nädalavahetusel. alguse sai see talvel ostetud “bajadeeri” piletitest, aga sellega puhkuse- ja kultuurireis sugugi ei lõppenud.

pildid, mida mul jälle ei ole:

  • kuidas ma vahelduse mõttes o’neilli lühkarite asemel kleiti ja kontsi kannan;
  • väike mullijook clazzis, kuhu me tegelikult üldse minna ei tahtnud, aga pooleldi sunniviisiliselt sattusime :D i like drinking and smoking and ordering in restaurants ja tavaliselt ei ole mul ennast selle kaudu lõbustades ühestki eurost kahju, aga eelistan seda teha… no näiteks veinis ja vines. enne estoniat komeedis vaarika-beseerulli võin ka alati süüa muidugi;
  • laulasmaa spa terrass, kus erinevalt kubijast oli söök täpselt minu maitsele – lihatükk, roheline salat, jogurtikaste ja mitte ühtegi kartulit;
  • päikeseloojang ja piknik meremõisas, veini oli ainult liiga vähe kaasas;
  • “to rome with love” katusekinos – no ei saanud minemata jätta, kui oli korraga hea film, troopiline öö ja emal minu näol ka isiklik taksojuht, keda tavaliselt pole

jep, täpselt nii palju on võimalik ennast ühe nädalavahetusega lõbustada – tehke järele või makske kinni. kaks korda käisime veel rannas ka :D

puhkus1

pilte on mul aga minu isiklikust loodusspast ja omaetteolemise kohast, kus täna päriselt ka koduseid iluprotseduure tegin: pikutasin lamamistoolis, jalad saunast võetud plekk-kausis ja käed kopsikus, pärast tegin põhjalikumat maniküüri ja pediküüri kui kodus eales viitsiks. tegelikult mõtlesin küll natuke rohida (ilmselgelt olen kuuma või vanusega peast segi läinud), aga maa oli nõnda kuiv, et ükski juur ei tulnud välja. äkki homme – ise päevitaksin ma ju hea meelega nii kaua, kuni viimane päikesekiir on põllu taha vajunud, aga marianne niine suureks rõõmuks peletas äike mind pärast neljatunnist hängimist minema. nii et homme vist saaks küll.