talvepuhkus

2_1

kui aeg kavatsebki nüüd samas tempos lendamist jätkata, saab 2015 läbi veel enne, kui ma möödunud aasta kokku jõuan võtta. see, et suuremat muutuste aastat mu elus siiani vist olnudki ei ole, ei tee asja muidugi väga palju lihtsamaks ka – kui keegi oleks mulle aasta tagasi öelnud, et 23. detsembril olen ma üks nendest, kes jõuludeks norrast koju lendab, aga isegi mu kodu pole enam seal, kus ma olen alati arvanud seda olevat, siis… siis ma ei tea. samas olen ma selle aasta jooksul jõudnud vist piisavalt karastuda, et ei tundunudki maailma kõige imelikum minna jõuluks ühte kohta, mida ma olin varem näinud ainult ühe korra (ja siis oli seal ainult neli valget seina) – et meil on ju see va muutuste aasta, siis selle aja jooksul, kui mina ennast oslos sisse seadsin, suutis mu ema ka nimelt kolida. ja kuigi meie väikesest perest elabki eestis nüüd ainult ema, kes ähvardas juba mitu nädalat ette, et kuuske ta sel aastal küll tuua ei kavatse, olid need ähvardused täiesti alusetud ja kõik oli täpselt nii nagu peab.

mu vähene ausalt välja teenitud jõulupuhkus möödus muidugi ka liiga kiiresti ja kui meil poleks juba üle kümne aasta traditsiooni sõpradega üks suur ühine jõulupidu maha pidada, polekski vist peaaegu kedagi näinud. nüüd muidugi nägin kõiki korraga ja ega niimoodi kellegagi päriselt rääkida ei jõua – seega tahaks öelda, et järgmisel korral lähen kindlasti pikemalt ja võtan rohkem aega… samas tean juba väga hästi, et järgmisel korral lähen umbes 48 tunniks oma sünnipäevale, kuhu kutsusin 18 inimest. erinevalt jõulupeost kaalun aga sünnipäeval vähemalt varianti kaamera kotist välja võtta; seal tegin nimelt täpselt null pilti ja niimoodi võib napilt sellegi ära unustada, missugused need sõbrad täpselt välja näevad.

4

suure jõulupeo peamine miinus on muidugi ajastus – juba mitmendat korda on see häda, et kui üks peab 27. detsembril pidu, siis aastavahetusel seda keegi enam teha ei taha ja parim mõte tundub umbes peikaga kahekesi maale minna. minu elu tegi see sel aastal muidugi natuke lihtsamaks, sest pühade vahel pidin oslos tööd tegema, aga juba oktoobris oli ainus variant teist korda koju tulla vähemalt ühe vahemaandumisega, aga umbes kaheksa tundi, aga 500 euro eest. seega ostsin ma hulga vähemate eurode eest hoopis aastavahetuseks pileti oslosse oma emale, keda ma aasta lõpus küll kõikidest inimestest niikuinii kõige rohkem nägin, aga kes sellegipoolest võiks ju teada, missugune mu oslo-elu nüüd välja näeb. tänu sellele nägin ma ka ise natuke rohkem, missugune see mu oslo-elu täpselt on, sest üksi tutvun ma peamiselt kodu ja kontoriga ja linna vaatan maa alt. ega me peale kohustusliku turistiringi linnas ja holmenkollenis midagi väga teha ei jõudnudki, aga esimest ja viimast korda tegin ma ise seda kevadel, kui mind kaheks nädalaks siia komandeeriti ja ausalt öeldes on see maapealne linn valges päevas endiselt päris ilus… nii et rohkem võiks mul neid külalisi käia ausalt öeldes. kahtlemata oleks lihtsam sõpru ahvatleda külla tulema, kui ma elaks suvises bulgaarias oslo asemel, kus eesti käsitööõlle hinnale euro juurde pannes saab umbes purgi carlsbergi, aga õues on külm ja pime, ent.

5

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s